Hungerburg2024

See on kobarlavastus. Või siis festival. Või mõlemat. 

Pole ei teatrifestival ega muusikafestival ega kunstifestival. Pigem kõik koos. Või on olulisem kogemus? Igaüks saab valida, millest osa saab, kogemus on erinev. Nagu spaa, kus saad kokku panna oma hoolitsuste paketi.  Iga päev on meil sama kava, variatsioonidega, kuid seda on palju, ühe päeva ja õhtuga seda ära ei vaata. Pead tegema valiku. 

Hungerburg2024 meediakära

teater |

backtothebeach

Narva-Jõesuu rannas ja meres | toimus 12 etendust

Laval Grete Jürgenson, Henessi Schmidt, Doris Tislar (Noorsooteater), Sylvia Köster, Karl Robert Saaremäe (Must Kast), Sander Rebane (Endla), Kaarel Pogga (Vanemuine), Nils Mattias Steinber (Endla)
Kunstnik-lavastaja Joel Väli
Dramaturg Andreas Kübar
Kehadramaturg Sylvia Köster
Helikujundaja Markus Robam
Produtsent Marie Valgre
Täname Laboratorios BABÉ Eestit

Lavastuse alusmaterjaliks on Ühendkuningriikide fotokunstniku Martin Parri looming, milles on talletatud mitme kümnendi jagu randu, liivaseid tundeid ja leitmotiive.

Puhata, mängida, supelda ja pruunistuda... See, kes kunagi on ehitanud liivalossi... Või ehk oli see tema, kes seisis pea alaspidi?

Luues kehad ja hetked, mis vormuvad ranna taustal vaatemänguks, paikame iroonia mahlas sotsiaalse pinge, paine ja pungi.

lavastuse koduleht

club paradise

Mereranna puhkekodu discoklubis Paradise | toimus 12 etendust

Laval Maarja Johanna Mägi, Johannes Sepping (Rakvere Teater), Kirill Havanski, Juhan Soon, Getriin Kotsar
Autor-lavastaja Andreas Aadel
Kunstnik Kairi Mändla
Helikujundaja Kirill Havanski
Produtsent ja grimmikunstnik Kersti Niglas
Täname testpublikut ja vabatahtlikke

"club paradise" on kogemuslik uuring pimedusest peo vormis.

Kahel korral päevas loome mahajäetud Mereranna puhkekodu diskoteeki "Paradise" ruumi, kus peokülalised saavad silmaklappide, muusika ja etendajate kaasabil kogeda kollektiivse pimeduse mehhanisme ja avaliku üksinduse poeesiat.

"club paradise" annab võimaluse end otsida, tajuda ja mõtestada ruumis, kus toimub pidu, mida keegi ei näe.

lavastuse koduleht

Kahheldraal

Mereranna puhkekodu merevaatega basseinis | toimus 11 etendust

Autor-lavastaja ja kunstnik Renate Keerd Laval Liisi Hint, Kirte Jõesaar, Rea Lest või Grete Jürgenson, Luisa Lõhmus, Karmel Mäesalu, Anumai Raska, Kreete Tarmo
Valguskujundus Kärt Karro, Renate Keerd Muusikaline kujundus Renate Keerd
Klaveriseade Luisa Lõhmus
Tehniline tugi Epp Peedumäe, Heikki Mändmets
Produtsent Marie Valgre

"Sisenedes esimest korda sellesse helesinisesse, kahhelkividest tulvil ja omamoodi trööstitusse ujulasse, tabas mind äratundmine, justkui oleksin sisenenud kahheldraali. Nii nagu katedraalid on pühad kohad, mis oma suursugususes äratavad aukartust, võib ka tühi bassein sümboliseerida ainulaadset enesevaatluse, ühenduse ja isikliku kasvu pühapaika.

Mis aga juhtub, kui kahheldraali sisenevad seitse naist? Kas ja kui suur on tõenäosus kahheldraamaks? Kahhelda või mitte kahhelda, selles on küsimus.” Mis aga juhtub, kui kahheldraali sisenevad seitse naist? Kas ja kui suur on tõenäosus kahheldraamaks? Kahhelda või mitte kahhelda, selles on küsimus.” – Renate Keerd

lavastuse koduleht

1:1

Mereranna puhkekodu majutuskorpuse IV korruse tubades | toimus 47 etendust

Tubades Riina Maidre, Astra Irene Susi, Anna Birgitta Põder, Maarja Jakobson, Kristin Prits, Alice Siil, Lauren Grinberg, Alissija-Elisabet Jevtukova, Johanna Vaiksoo, Liisa Linhein, Henry Griin, Sebastian Talmar, Ivar Põllu
Lavastaja Ivar Põllu ja trupp
Kunstnik Kristiina Põllu ja trupp
Produtsent Maarja Mänd
Täname testpublikut

See on ühe inimese intiimne kohtumine ühe etendajaga korraga. Teatrikülastaja siseneb tuppa, teadmata, kes seal vastu võtab. Iga etendaja on loonud oma ruumi väiksesse majutuskorpuse toakesse, oma soovide järgi.

See on isiklik, ebamugav, juba nähtud, tüütu, erakordne, kordumatu, lõõgastav, mitte millekski kohustav, tõesti. Kuhu sa tahad minna? Kui kaugele sa tahad minna? Kui kaugele sa pääsed? Või kui lähedale?

See võiks olla etendus, kus tõesti tegevuse suund sõltub publiku soovidest. Mida me tegelikult teatris näha või kogeda tahame?

PS. Publik ei saa valida ega tea, kelle tuppa ta satub.

Mälestus-märgid

Rännaklavastus Narva jõel algusega Narva-Jõesuu muulil ja lõpuga Narvas | toimus 12 etendust

Esitajad Maria Listra, Rasmus Kull (Vanemuine)
Autor-lavastaja Ivar Põllu
Kunstnik Kristiina Põllu
Helitehnilised lahendused Hannes Einpaul
Produtsent Maarja Mänd
Täname Jõelaeva Caroline meeskonda, Katri Raiki

Mida me tahame mäletada ja mida tahame unustada?

Kas need märgid, hetked ja teod, mis meist tulevastele põlvedele jäävad, on väärt igavest mälestust, nagu öeldakse? Kas on üldse õigust, mis ka järgmisel hetkel kehtiks? Kas monumendid, mida me endale ja teistele püstitame, on ikka õige asja eest või lihtsalt õigustavad meie ja teiste möödujate tegusid? Ja mida me üldse päriselt mäletame ja mida lihtsalt usume või oleme omaks võtnud?

Filosoofiline tuur laevaga Narva jõel piki piiri, vastanduste, eemaldatud ja taastatud monumentide ning mitte ainult Wagneri muusikaga.

Mann und Licht

Mereranna puhkekodu majutuskorpuse II korruse tubades | toimus 237 etendust

Audionäitlejad Ilo-Ann Saarepera, Helgur Rosenthal, Ringo Ramul
Autor-lavastaja ja kunstnik Rene Liivamägi
Helilooja ja muusikaline kujundaja Lauri Lüdimois (Ugala)
Videokunstnik Siimar Kivisild
Tehniline teostus Neeme Jõe (Tallinna Linnateater)

Ruumiline kuuldemäng läbi 13 toa

Hetk, mida ei saa enam luua – on see traagika või mitte? Kui kaugele läheb inimene, peletamaks tunnet, et iga päev möödub hallis vaakumis ning et iga valgus on ere ja külm? Kui mõte millestki või kellestki helgest pakub sooja, siis on see nende või meie endi teene? Või äkki on kõik palju lihtsam, kui arvame. Mitte pooltühi, vaid pooltäis. Või isegi ääreni.

…ja siis nad tantsisid.
Läbi öö.
Läbi aja.
Läbi öö.
Läbi aja.
Nagu polekski aega.
On vaid nemad.
Ja kõik see olnud.
Ja olemata…

Armastusest.
Mis oli.
Või võis juhtuda, et oli.

tuurid |

Hungerburgi tondilossid

Narva-Jõesuu linnaruumis | toimus 13 arhitektuurituuri

Giid Martin Kork
Lavastaja Ivar Põllu
Kunstnik Kristiina Põllu
Produtsent Maarja Mänd
Täname Narva-Jõesuu majaomanikke

Narva-Jõesuu kuurort on sünnitanud mitmeid silmapaistvaid hooned... omasse aega. Kui ajad muutuvad – ja nad muutuvad alati – jäävad majad muutustele jalgu, sest tellised ja mört ja betoon ja puit muudavad meelt aeglasemalt kui inimesed.

Tuur viib eelmiste kuurortite elavatesse kehadesse, nende allesjäänud hoonete kaudu. Mida me saame teada nende tühjade majade ja tühjade platside kaudu? Millest vaikib ideid ootav kinnisvara?

Aegruum

QR-audiotuur Narva-Jõesuu linnaruumis | toimusid vabalt valitud ajal ja piiramatu arv kordi

Audionäitlejad Ilo-Ann Saarepera, Maarja Jakobson, Helgur Rosenthal, Peeter Rästas
Autor-lavastaja Jaanus Kaasik

"Tundke end hästi. Hingake rahulikult sisse.... ja välja. Kuulake.
Siin on rahulik.

Võtame natuke tagasi.

Hingake sisse.... ja välja.
Kuulake.
Mäletate?

See oli vaid mõned päevad tagasi.
Mujal.

Nüüd aga olete siin ja kõik on rahulik.
Siin vee piiril on kõik jäänud seljataha.Siin vee piiril on kõik jäänud seljataha.

Läheme natuke kaugemale.
Hingake sisse.... ja välja.
Vaadake.
Hingake sisse.... ja välja.
Vaadake.
Siit ülevalt paistab ka lahe teine kallas.
Kaugelt paistab see veelgi rahulikum kui siin."

Audiolavastus "Aegruum" toimub ruumipunktides, kus aeg ja koht ei kehti. Sind juhitakse läbi ruumi ja mälestuste. Tuttavate ja tundmatute kohtade. Tagasi jõudes oled endaga kaasa võtnud mälestusi millestki mida kunagi pole olnud.

Kaduvatele ruumidele, artistidele

QR-audiorännak Narva-Jõesuu linnaruumis | toimusid vabalt valitud ajal ja piiramatu arv kordi

Artistid Fumantum, Endamisi Salamisi, Kenn-Eerik, S2L, Dog in a Shirt
Lavastaja Kirill Havanski
Dramaturg Roos Lisette Parmas
Hääl ja intervjueerija Maarja Johanna Mägi

Kroonika hääbuvast ruumist ja artistidest,
Narva-Jõesuu

Sa sobrad vanades kastides, tolmunud raamatutes, unustatud asjades vanavanaisa pööningul, tema vanades fotodes, sa ei ole kunagi teda sellisena näinud; nii noorena, nii teistsugusena. Tema vanades kirjades – need on kirjutatud vanavanemale, paber on koltunud ja pudeneb sõrmede vahelt. Kirjade alt leiad sa vanad plaadid, mis ei ütle sulle midagi, mille esitajad on sulle tundmatud.
Sa paned ühe uudishimust mängima. Kõlavad esimesed noodid, mis haarvad su endasse. Viis on sulle tuttav, sa nagu oleks seda kunagi kuulnud, aga mitte kunagi kuulanud. Kas keegi kuulab enam seda muusikat? Kas keegi mäletab veel neid inimesi?

Ja sa mõtled, et kunagi kuulati. Ja kõik need inimesed, kes elavad praegu, kes sõidavad praegu töölt koju, kuulavad igapäevaselt hoopis teistsugust muusikat. Muusikat, mida ehk kolmesaja aasta pärast ei kuula enam keegi, ei tea enam keegi. Kui pole enam kõiki neid inimesi, kes elavad nüüd. Kui pole sind, pole sinu asju ja kohad, kus sa oled kõndinud pole enam samad ja sinu kodus elab keegi teine või ei ela seal keegi või pole sinu majagi enam alles või kõnnib sinu pööningul hoopis mõni üksik pööningutel sorija, paneb mängima sinu lemmikplaadi ja kuulab seda.

Roos Lisette Parmas ja Kirill Havanski kutsuvad rännakule paikadesse ja hetkedesse, mida me näeme, mida me enam ei näe ja mida me veel ei näe. Nad palusid kirjutada 5 artistil muusikateosed konkreetsetele Narva-Jõesuu paikadele, koos nende originaalteostega viiakse kuulaja rännakule läbi Narva-Jõesuu, heli- ja tegelik maastik sulavad üheks, moodustades unenäolise teekonna olevikust minevikku ja minevikust tulevikku.

Minu Narva-Jõesuud

QR-audiorännak Narva-Jõesuu linnaruumis | toimusid vabalt valitud ajal ja piiramatu arv kordi

Autor Janek Murd
Intervjuud, montaaž, originaalmuusika ja helikujundus Janek Murd
Intervjuud Elga Lepajõe ja Lembit Veeberiga Madis Tuuder
Täname Allan Kaldoja, Herki Talen, Jaan Toomik, Jaanus Värav, Leslie Laasner, Marek Murd ja Olli Toomik

„Minu Narva-Jõesuud” on 14-osaline ekskursioon läbi isiklike ja teiste ennekuulmatute lugude. Vaade Narva-Jõesuule läbi mitme silmapaari ja mõne aastakümne. Sündmused ja tegevused algavad aastal 1984, kui dokumentaalkuuldemängu autor Janek asub oma perega elama Narva-Jõesuusse. Korra käivad lood ära 60ndates ja jõuavad lõpuks 90ndate keskpaika, hõlmates seeläbi nii nõukogude korra ajal juhtunut, kui ka värske, uuesti sündinud vabariigi algusaastaid.

Siin on kõike. See on film ilma pildita. See on elu, mis oma dokumentaalsuses võib olla palju suurem, kui mõni lavastatud film.

"Ma pole seda sarja tehes ise tükk aega nii palju naernud ja nutnud. Läbisegi. Siin on elud, mis on puudutanud mind ja loodan, et puudutavad ka teid. Need lood on unikaalsed, aga oma universaalsuses võivad need kõnetada meid kõiki. Tänan kõiki, kes oma lugusid ja mälestusi lahkesti jagasid!" — Janek Murd

QRtuuri osas "Sanatoorium" on kasutatud helilõike ERRi fonoteegist

Siin mõlgutas Tuglas mõtteid Väikse Illimari üle jne

QR-tuur Narva-Jõesuu linnaruumis | toimusid vabalt valitud ajal ja piiramatu arv kordi

Autor Maarja Mänd
Intervjuu ja intervjueeritav Maarja Mänd
Täname Jaanus Kaasik

Narva-Jõesuu meri ja männid, puhkekodud ja suvilad on endaga sidunud arvukalt Eesti kultuuritegelaste lugusid ja loomingut. Kohe nii arvukalt, et linnas pole võimalik kahte sammugi astuda ilma mõne suurkuju vaimu või mälestustahvlit kohtamata.

Audiolavastus viib teekonnale läbi linna kohtadesse, mis on puudutanud ja saanud puudutada kirjanikest, kunstnikest, muusikutest jne. Siin armastas Pinna kohalike hirmuks paljalt ringi pareerida. Siin peitis end Tammsaare austajate ja omaenese prouagi eest. Siin inspireerus Eller meremühas ja mändidekohast. Siin asus Teatriliidu esimene puhkekodu, terve aasta, kui sõda selle hävitas. Siin parandas Vilde oma füüsilist tervist ja minetas kogemata hingelise. Siin mõlgutas Fr. Tuglas 1937. a. suvel mõtteid "Väikse Illimari" üle. Vähemalt nii on kirjas Vaikse tänava otsas.

Jne.

Metsajalutuskäigu mixtape

Kureeritud heliriba avastamaks Narva-Jõesuu metsaaluseid | vabakavaga

Kuraator dj Torx 30

Narva-Jõesuu uurija ja linna esimene aukodanik Virve Orav on teadnud rääkida, et kuurordi kõrgajal olid siin palgalised metsateepühkijad – selleks, et puhkajad saaks metsas „filosoofilisi jalutuskäike” teha, pidi rada männiokastest tühi olema. Meie sellist luksust seekord ei paku, autentsuse nimel või nii. Tänane elu on klanitud-kureeritud niigi – inimene igatseb korrapäratust (entroopiat, ütleks mõni). Vahel – isegi et enamasti – piisab lihtsalt metsaminekust, et pea klaariks läheks. Eestlaste kui vana metsarahva füüsiline mälu?

Metsajalutuskäigu mixtape tuletab meelde, et keset kastmaju ja pidevühendatust on meil veel piiritu ruum, kus ei pea midagi pühkima (või siiski, ütleks mõni) ega kellegagi rääkima. Mõtlemagi ei pea, kui tahtmist pole. Kõnni aina edasi – siin metsas ei anna väga ära eksida. Lülita mõtted välja ja playlist sisse. Ja kõnni aina edasi.

Rannasörgi mixtape

Kureeritud heliriba avastamaks Narva-Jõesuu mereäärt | vabakavaga

Kuraator dj Torx 30

Miks me üldse puhkame? Kui võtta maha kõiksugu idealistlikud loosungid ja minna täiesti bioloogilisele tasandile. Puhkus on laeng – keha täislaadimine, et teha tööd. Füüsilist või vaimset, palgalist või kirepõhist. Sel puhkamisel on tänapäeva maailmas erinevaid vähem ja rohkem aktiivseid viise. Üks võimalusi on, miks mitte, tervisejooks, ja see võiks toimuda, miks mitte, näiteks Eesti pikimal liivarannal. Jookse täiesti omas tempos (mõne sörk on teise kimamine). Liival on see niikuinii ilmselt natuke keerulisem.

Rannasörgi mixtape loob võimaluse valida suund ja pakub välja viisi selle sõna meloodilises tähenduses. Keegi ei ütle, kust alustad ja lõpetad, aga see, kust alustad ja kuhu suundud, võib määrata sinu playlisti.

kino |

Dokfilmide kassett

Mereranna puhkekodu kinosaalis | linastus 12 korda

• Hungerburg: inimesed

25min / vene keeles, eestikeelsete subtiitritega

Režissöör Maria Reinup
Režissööri assistent Ivan Pavljutskov
Operaatorid Ivar Taim ja Nikolai Lomaško
Tegevprodutsent Maria Reinup
Produtsent Erik Norkroos
Monteerija Johanna Maria Vilgats
Platsiheli Antti Mäss ja Dmitry Natalevich
Helidisain Kauri Lemberg
Värvimääraja Alis Mäesalu

„Hungerburg: inimesed” hõlmab dokumentaalseid fragmente Narva‑Jõesuu inimestest. Kolmekümnendates Vovan on grafitikunstnik ja poliitiline aktivist. Hilises keskeas Ivan ja Tatjana on ettevõtjad, kelle elu keerleb kalapüügi ümber. Aktiivset pensionäri Sashat saadavad muusika ja tähelepanu, sest diskorina on ta alati olnud kohaliku elu keskmes. Tegelastest peegelduvad nii idapiiril asujatele omane mõtteruum kui ka üldinimlik igatsus rahu ja heaolu järele.

Tunnustus Maria Reinup — Kaljo Kiisa noore filmitegija stipendium

• Kaie

23min / eesti keeles

Režissöör Janek Murd
Toetas Viru Filmifond

Lühidokumentaal Kaie Murdist, autori emast, kellel filmi tegemise ajal täitus 40 aastat Narva-Jõesuus elamisest.

Afterspaa öökino: Inimene puhkab

Mereranna puhkekodu sisehoovis | linastus eksklusiivselt ühel ööl

25min / eesti keeles

Režissöör Madis Ligema

"Inimene puhkab" on muusikaline kollaaž puhkusemotiivist Eesti kinokunstis ning elu võimalikkusest suvel. Et film (puhkusest) on valminud autori puhkuse ajast, vastab see küsimusele — mismoodi inimene on puhanud ekraanil ja mismoodi inimene puhkab tegelikult, täna.

• Söö mind ära

Boonusträkk 8min / eesti keeles

Tootjad: Zabanski Kino, Davai Laama, Taiga Film

Narva-Jõesuu kohalik legend, kokk Indrek Kõverik in action.

Afterspaa eksperimentaalkino: Mustvalged unenäod

Mereranna puhkekodu majutuskorpuse seinal | linastus eksklusiivselt ühel ööl

Visuaalid Ivar Põllu, Henry Griin
Muusika Modulshtein
Partner Elektriteater

Mida me peame puhkuseks? Enamasti uusi elamusi. Uued kohad, uued inimesed, uued maitsed, uued vaated. Või kui mitte uus, siis vähemalt ilus. Ilusad kohad, ilusad inimesed, ilusad vaated. Või kui mitte ilus, siis omapärane. Omapärased kohad, omapärased inimesed, omapärased maitsed, omapärased vaated.

Me peame puhkuseks seda kõike, nende kõikide kollektsioneerimist, justkui mittepuhkusel me ei saaks midagi kogeda. Nii muutub puhkamine tihtipeale kogemuste jahiks, kus kogemiseks ja nautimiseks aega jääb napilt. Heal juhul jõuad öelda "ooh" ja teha pilt või video, et siis hiljem vaatad.

Mida ma siis tegelikult tegin, saamegi teada hiljem, kui hakkan vaatama pilte ja videosid. Need on nagu unenäod. Kas ma tõesti olin seal? Ma olen justkui seal olnud, aga see koht oli palju ilusam. Mälestusi justkui polegi, on meie endi kinnipüütud unenäod.

Sellistest unenägudest koosnebki puhkekodu majutuskorpuse seinale näidatav kollaažilik filmieksperiment. Vaid 1 kord, vaid Narva-Jõesuus, koos live-helindamisega.

näitused, installatsioonid ja töötoad |

Installatsioon: Hungermusik

Mereranna puhkekodu söökla köögis | oli avatud kuuel päeval

Autor Lauri Lest
Toetasid Eesti Kultuurkapital, Eesti Autorite Ühing

Hungerburg2024 installatsioon "Hungermusik" on loodud puhkekodu kööki kasutades sinna mahajäänud köögimasinaid. Nii võib öelda, et tegemist on lausa Mereranna endise puhkekodu köögimasinate kontserdiga.

Lauri Lest on muusik ning heli- ja performance’i-kunstnik. Tema kui kunstniku peamisteks töövahenditeks on leidesemed, vibratsioonikõlarid ning heli- ja videotöötlustarkvara. Lauri loomingut iseloomustab melanhoolsus, seisundilisus ja eksperimentaalsus, tihtipeale ka huumor. Aastal 2023 lõpetas ta Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri ja installatsiooni eriala. Muusikuna loob ja esitab ta atmosfäärilist elektroonilist muusikat ning on avaldanud kaks stuudioalbumit.

Fotonäitus: Söögivahe

Merepargi puhkekodu sööklas | oli avatud kuuel päeval

Autor Liis Ring

Fotonäitus uinunud Mereranna puhkekodust loob keskkonna kord päevas toimuvale kontserdile.

Liis Ring on muusik, helikunstnik ja fotograaf, kes jagab oma elu Kagu-Eesti ja Rootsi lääneranniku vahel. Tema looming lähtub kohaspetsiifikast, keskendudes teemadele nagu kodutunne, (ühte)kuuluvus ja keel.

Tema fotograafilised teosed toetuvad erinevatele analoogtehnikatele, kus oluline osa on matejali ja motiivi, tänase ja olnu dialoogil.

Näitus-installatsioon: Tundmatud nõukogude sürrealistid

Merepargi puhkekodu III korrusel | oli avatud kuuel päeval

Autorid Kristiina Põllu, Ivar Põllu Toetas Kristi- ja Siim Kallase Fond

Mereranna puhkekodu on suurepärane näide nõukogude-aegsest puhkekodust. Koht, kus heita kõrvale oma kittel ja tunda end inimesena, kui oskad. Kuid põgeneda said ka need, keda puhkekodusse ei lastud.

Üks veidramaid eskapismi liike on kunst. See peaks õilistama kannatusi ja muutma talutavamaks elu kustahes. Selles mõttes on nõukogude sürrealism kindlasti üks tõhusamaid ja kahetisemaid eskapismi viise. Põgeneda sürrealistlikust nõukogude reaalsusest omaloodud sürrealismi? Aga mis meiegi tänapäeval targemad oleme.

Nõukogude sürrealismist pole palju töid säilinud. Palju töid jäi üldse loomata, sest kunstnikest said tihti dissidendid ning nad võisid ootamatult noorelt surra. Nagu näiteks meie Ülo Sooster, kes sai tunnustuse Moskvas, mitte Tartus või Tallinnas ning suri ootamatult, enne kui tõsiselt tööle hakkas. Mis jäi loomata Soosteril ja paljudel teistel kunstnikel, kelle nimegi me ei tea? Näitus on loodud AI kunstiprogrammide abil, kasutades lähtepunktina nõukogude arhitektuuri, Ülo Soosteri jt säilinud pärandit.

Fotonäitus: Kahe suve vahel 2.0

Merepargi puhkekodu söökla ladudes ja teenindushoovis | oli avatud kuuel päeval

Autor Priit Loog

Priit Loog elab suvepealinnas Pärnus ning töötab Endla teatris näitlejana. Tema kireks on tänavafotograafia. Enamus aega Pärnus on tänaval inimesi vähe näha, sest kohalikud ei käi palju väljas ning turistide hooaeg on lühike. Nii on Priit tänavafotograafina kahe hooaja vahel sunnitud pildistama tühje kuurortimaastikke. Ja ta teeb seda väga hästi.

"Kahe suve vahel 2.0" on edasiarendus Priidu näitusest "Kahe suve vahel", mis toimus Pärnu kunstnike majas. Hungerburgi näituse jaoks on tehtud uus valik ning uued prindid, sobimaks uue asukohaga.

Workshop: Kunstiring

Merepargi puhkekodu galeriis | ..

Juhendajad muusik Reigo Ahven, kunstnik Tatjana Sonina, toidukunstnik Ann Ideon

Narva-Jõesuu meri ja männid on läbi aastate inspireerinud erinevaid kunstnikke, muusikuid, kirjanikke ja muid loomeinimesi. Nii võib siitkandist leida nn šiškini männi, mida ja mille all Ivan Šiškin maalida armastas ning mis figureerib mitmetel tema tuntuimatel maalidel Peterburi Vene muuseumi põhiekspositsioonis. Või mitmed teised männid, mille pealt Heino Eller lõi viiulipala „Männid” ja palju teisi teoseid ning keda on nimetatud kohalike kodu-uurijate poolt mändidemuusika novaatoriks. Liiguvad legendid, et ka Tšaikovski olevat Mere puistee otsas olevas paviljonis loonud oma 6. sümfoonia…

Nüüd on sinu kord lasta Narva-Jõesuu metsal ja merel enda loomingut inspireerida, sest meie stuudio on üles seatud üle Hahni tänava kulgevasse galeriisse, mille üks pool avaneb Narva-Jõesuu merele ja teine kuursaali parki. Loo muusikat, loo maastikke või loo maitseid, sest just seda võimaldab meie juhendajate erialalane kutsumus.

Hungerburg2024 raames toimusid maali–, trummi– ja kokanduse workshopid.

kontserdid ja peod |

Hungerburgi orkester: Ouu

Merepargi puhkekodu kinosaalis | toimus 12 kontserti

Ouu koosseisus on Jaan Sinka, Tiit Liblik, Hyrr Innokent Vainola, Rihard Niinberg

Juhtugu mis iganes, ansambel teeb oma tööd. Hungerburgi orkester ehk ansambel Ouu kutsub teid kinosaali oma muusikat kuulama. Kes soovib, võib tantsidagi. Kui siin ikka saab tantsida? Film jõudis vaevalt lõppeda, projektor pole veel undamistki lõpetanud. Kas need on tehnikud, kes alles kerivad filmilina kokku?

Igatahes, juhtugi mistahes, kui kell kulub, mängib tantsuks Hungerburgi orkester ning kui ka kedagi ei tule, siis meie teeme oma tööd hästi!

Sööklakontsert: Liis Ring

Mereranna puhkekodu sööklas | toimus 6 kontserti

Laval Liis Ring

Fotonäitus uinunud Mereranna puhkekodust loob keskkonna kord päevas toimuvale kontserdile.

Liis Ring on muusik, helikunstnik ja fotograaf, kes jagab oma elu Kagu-Eesti ja Rootsi lääneranniku vahel. Tema looming lähtub kohaspetsiifikast, keskendudes teemadele nagu kodutunne, (ühte)kuuluvus ja keel.

Tema kontserte iseloomustavad kuuldemängulikkus, tundlikkus ja improvisatsioonilisus, milles põimuvad ambientne elektroonika, väljasalvestused, mahe vokaal ja akustilised instrumendid.

Sooloartistina on Liis andnud välja neli täispikka albumit ning kaks EPd ja kontsertidega üles astunud andnud 12-s Euroopa riigis, Kanadas ja Jaapanis; helikujundajana töötanud mitme teatriproduktsiooni kallal nii Eestis, Rootsis kui ka Belgias; fotograafina on tema töid eksponeeritud mitmel ühisnäitusel Rootsis ja Eestis ning audiovisuaalse teosena "Homing" ilmus nii tema fotoraamat kui ka heliplaat Norra plaadifirma ja kirjastaja Breton Cassette alt.

Afterspaa pidu: Silent disco

Mereranna puhkekodu discoklubis ja fuajees | toimus eklusiivselt ühel ööl

DJd: Henessyi Schmidt, Janek Murd, Kirill havanski Jazzpianist: Vladimir Võssotski

Kolme erineva programmi ja ühe pianistiga tantsupidu „club paradise’i” lavaruumis.

Silent disco on üks tolerantsemaid peovorme, mis välja on mõeldud. See ei võimalda mitte ainult peolistel meelepäraste viiside ja rütmide vahel oma klappides valida, vaid arvestab ka ümberkaudsete öö- ja muurahuga, sest muusika ei kõla pidutsejate kõrvadest kaugemale. Kõrvaltvaatajale näib see aga veider antropoloogiline eksperiment, kus keset piinlikku vaikust ühed õõtsuvad, teised tiksuvad ja kolmandad põntsuvad. Miks siis mitte minna edasi ja lisada võrrandisse ka pianist, kes suitsuses baaris kõige kiuste ka džässi üleval hoiab.

Silent disco DJ-d on Hungerburg2024 loojad ja esitajad.

Afterspaa: Tantsulaager. Ranna eri

Hungerburgi väravate ees A. Hahni tänaval | toimus eksklusiivselt ühel ööl

Tantsulaagri tantsijad: Maiken Pius, Britt Kõrsmaa, Oliver Soomets
DJ: Henessi Schmidt

Hungerburg2024 lõpetas Tantsulaager. Tantsupidu, mis on ka tantsupidu ja seda kahes osas.

Tantsulaager on üritustesari, mis sai alguse Teater NO99 aktsioonina. Et esimene, ainukordne ja ühekordne Tantsulaager oli sedavõrd populaarne, et teatrimaja ajas üle ääre, pidi seda kordama. Ja kordama. Ja kordama. Kuni NO99 sai otsa. Aga Tantsulaager jäi, pidades 2024. aastal 10. sünnipäeva teatri endiste näitlejate ja tuumiktantsijate osalusel.

Hungerburg2024 Tantsulaager toimub Eesti pikima liivaranna veerel ja on pühendatud ranna rütmidele. See on pöörase nüansiga pidu, kus tantsitakse muusikavideote inspiratsioonil ja kuumade eestantsijate järgi. Lavapealne tantsuküte on selleks, et lava ees järgi tantsida – üksi, kahekesi, kambaga. Selleks on terve Hahni tänav ja rand veel sinna otsa.

Tantsulaager pole varem Ida-Virumaal käinud, küll aga on ta Tartu Uues Teatris. See tuttava ja tundmatu piiril toimuv pidu on väga õige viis lõpetamaks väljasõitu Narva-Jõesuusse, sest koos viimase looga kaob ajalukku ka Hungerburg2024.