VABA⁽ⁿ⁾DUS

Eesti Vabariigi põhiseadus garanteerib oma kodanikele südametunnistuse– ja usuvabaduse, vabaduse valida endale tegevusala ja elukoht; loodus omalt poolt on andnud meile mõttevabaduse. See kõik kokku teeb väga palju vabadust. Ehk saab seda vabadust teinekord isegi liiga palju? Kui minu arusaam vabadusest hakkab piirama sinu vabadust, kas siis piisab üksnes vabandamisest või peame aja maha võtma ja need piirid uuesti paika panema?

Loomariigis on vabaduse sümboliks lõvi. Majesteetlik, ürgselt jõuline, tark ja truu loom, keda kohtame kangelaslugudes, riikide vappidel, spordimeeskondade logodel. Samal ajal on teada, et pea pooled praegu maailmas elavatest lõvidest veedavad oma päevi puurides. Üsna kaugel sellest, mida nad peaksid sümboliseerima.
Kas vabadust saab tõeliselt tajuda ainult siis, kui see on ära võetud? Kas puur piirab füüsilist keha või on puur meie peades? Kas vabadus võib olla ohtlik?
Mida ootab meilt loomaaia puuri pandud lõvi? Vabadust või vabandamist?

Lavastus on sündinud Tartu Uue Teatri ja Vanemuise koostöös.

Artiklid, uudislõigud, intervjuud